Mõned varasemad artiklid Sirbist:
Nomos versus logos 03.12.10:
"Majanduskasvul ei ole piire!” (Eesti Päevaleht 27. X) lugeja sai teada, et vastava veendumuse aluseks on: 1) usk, et Maailma Looduse Fond – nagu Rooma Klubi või Thomas Malthus omal ajal – taotleb oma paanikakülvamisega lihtsalt odavat populaarsust; 2) usk, et loodusseadustel ei saa olla mõju majandusele, kuna too on teadus väärtustest, mitte mateeriast; 3) usk, et kui keskkonnal ongi ökonoomikaga mingeid seoseid, siis jõuab inimgeenius kogunenud teadmuse toel ja hädavajaduse sunnil neid seoseid alati vajalikul moel efektiivsemaks muuta või koguni suvaliselt transformeerida. Uskumused, teadagi, põhjendamist ei vaja.
Olematu kasumlikkus 13.04.12:
Ühiskonna puhul on sisendenergiat tootvale osale lisanduvatel spetsiifilistel institutsioonidel, süsteemidel, hierarhiatel ja rollidel oma energeetiline hind. Energia on iga olendi, ka inimlooma pingutuste universaalvaluuta. Just energias oleme sunnitud arveldama nii kanalite ehitamise kui ka kirjutajate koolitamise eest. Üha komplekssemaks muutumine kahandab paratamatult süsteemi energeetilist kasumlikkust. Nagu kahaneb toidupala iga selle hankimiseks kulunud lisatöötunniga või haritavasse hektarisse investeeritud energiaühikuga – seda enam, mida enam investeerida lisatöödesse.
Kõnekad aruanded 28.02.13:
Kõikjal torkab silma püüd hoida maailmakorralduse hetkepositsioone, mitte tegelda kompleksse globaalkriisi algpõhjustega. Võimalusi senise paradigma radikaalseks muutmiseks ei pakuta. Katset arutleda maailma kohandamise üle kõige tõenäolisema ja ilmselt vältimatu radikaalse muutusega – kasvumajanduse lõpliku lagunemisega – ei tehta. Sest see oleks loobumine status quo’st, taganemine lootustest, et business as usual võib veel taastuda.
Nomos versus logos 03.12.10:
"Majanduskasvul ei ole piire!” (Eesti Päevaleht 27. X) lugeja sai teada, et vastava veendumuse aluseks on: 1) usk, et Maailma Looduse Fond – nagu Rooma Klubi või Thomas Malthus omal ajal – taotleb oma paanikakülvamisega lihtsalt odavat populaarsust; 2) usk, et loodusseadustel ei saa olla mõju majandusele, kuna too on teadus väärtustest, mitte mateeriast; 3) usk, et kui keskkonnal ongi ökonoomikaga mingeid seoseid, siis jõuab inimgeenius kogunenud teadmuse toel ja hädavajaduse sunnil neid seoseid alati vajalikul moel efektiivsemaks muuta või koguni suvaliselt transformeerida. Uskumused, teadagi, põhjendamist ei vaja.
Olematu kasumlikkus 13.04.12:
Ühiskonna puhul on sisendenergiat tootvale osale lisanduvatel spetsiifilistel institutsioonidel, süsteemidel, hierarhiatel ja rollidel oma energeetiline hind. Energia on iga olendi, ka inimlooma pingutuste universaalvaluuta. Just energias oleme sunnitud arveldama nii kanalite ehitamise kui ka kirjutajate koolitamise eest. Üha komplekssemaks muutumine kahandab paratamatult süsteemi energeetilist kasumlikkust. Nagu kahaneb toidupala iga selle hankimiseks kulunud lisatöötunniga või haritavasse hektarisse investeeritud energiaühikuga – seda enam, mida enam investeerida lisatöödesse.
Kõnekad aruanded 28.02.13:
Kõikjal torkab silma püüd hoida maailmakorralduse hetkepositsioone, mitte tegelda kompleksse globaalkriisi algpõhjustega. Võimalusi senise paradigma radikaalseks muutmiseks ei pakuta. Katset arutleda maailma kohandamise üle kõige tõenäolisema ja ilmselt vältimatu radikaalse muutusega – kasvumajanduse lõpliku lagunemisega – ei tehta. Sest see oleks loobumine status quo’st, taganemine lootustest, et business as usual võib veel taastuda.